Võtsin siis sama tee jälle jalge alla ja publiku tungival soovil annan ka vanas heas Tuttvillpea blogis tegemistest aru :)
Nüüd siis tipa-tapa tagasi Austria pärapõrgusse Eisenstadti ☺
Alustasin siis esmaspäeva varahommikul (või pigem pühapäeva õhtul..) Tallinnast. Kõigepealt bussiga Riiga, kell 5 hommikul jõudsin lennujaama ja siis tuli kaunis 5 tundi passimist. Õnneks sain check-in’i ära teha ja turvatsooni tuttu minna. Head pehmed toolid ja muud väljamaa hüved. Tudusin paar tundi iluund ja siis väike hommikukohv ja sattusin kokku Internetiga, mis äärmiselt üllataval kombel viis mind jällegi e-mailide juurde ☺ ja sai veidi tööd tehtud. Pärast seda hopsti lennukile ja järgmine reaalsuse hetk oli juba Viinist eemale sõites Eisenstadti bussis... Kas juba olengi kohal??
Maru kurja bussijuhi peale sattusin ainult, samas eks nad sellised morni-poolsed ole siin ilusal maal.. Aga naiste diskrimineerimisega Austrias probleeme pole. Küsimuse peale, et tahaksin oma hiiglaslikku kotti pagasiruumi panna vaatab onu suurte silmadega otsa: “No aga pane siis!!” Pärast pagasiluukide kangutamist sain ta käest veel sõidu ajal riielda ka, et telefon sõnumihäält tegi. Suures vihahoos peatas bussi keset teed kinni ja tuli käed puusas, vaatas mind silmaga ja ütles: “Dass passt nicht!!". Eelmine aasta saime Martaga bussijuhilt riielda, et me juttu ajasime. Pidavat tema sõidule keskendumist segama. Samas ju tore, et onud teevad oma tööd vähemalt hingega... :)
Tee peal hakkas mul plakateid vaadates naljakas.. kontrast Eestiga on ikka suur. Rääkimata igapäevasest klassikalise muusika tähtede paraadist on ka popmuusika valdkond ilmselgelt üliarenenud. Järjest ripuvad plakatid tulevate kontsertidega: Uriah Heep, The Disturbed, Misfits, Amy Winehouse, Joe Cocker, System of a Down, Dream Theatre ja nimekiri jätkub veel pikalt. Kusjuures kõik need on ühe kuu jooksul ning järelikult publikut jätkub ... müstika.
Superfantastiline oli aga see, et Eisenstadtis takso peale istudes vaatab juht otsa: "Teretulemast tagasi! Sõidame siis ühikasse jah? Või konservatooriumisse? Mis sind siia tagasi tõi, teed see aasta ka festivali?" tõsiküll, seda kõike saksa keeles. Võttis üpris sõnatuks, et onu mu ära tundis, väikse linna võlud vist :) aga eriti armas! just kui polekski ära olnud, ka ühikasse sisse astudes tundus, et ma ju alles eile olin siin! Ja kuidagi hea kodune tunne on!
Õhtul kutsus Regina enda juurde õhtusöögile, arutasime läbi kogu Euroopa kultuurikorralduse plussid ja miinused ning seda kõike ühe maitsva pudeli Prosecco saatel.
Oli tore esimene õhtupoolik Eisenstadtis! Tuleb meelde küll miks mulle siin nii väga meeldis.... :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment