ja nii ongi...

eile oli viimane õhtusöök.
Väga armas oli.. mina tegin klassikat - riisiroog kalkuniga ja impro õunakook. Marta tegin tuunikala pastat ja salatit... ja prantsuse gei noormees kes ka täna ära läheb serveeris väga peenel kujul juustu ja peekonit. kõigi kõhud said no nii täis, et ma ei taha siiamaani süüa. it's just TOO MUCH! :O
Pull oli see, et täpselt siis kui ma koogid lauale panin ja siuke nagu lõputunne tekkis kõigil, hakkas õues ilutulestikku kuskilt tulema.. siis jooksime välja 10minutilist ilutulestikku vaatama :D:D eks ta ikka minu ja Marta auks oli, mis muud...
Hiljem läksime välja baari ka aga see oli suhteliselt nukker feil... kõik olid toidust nii unised ja tukkusid seal. Seega rõõmsad 45 mintsa hiljem andsin ma ka alla ja tulin koju tuttu ärr... Siis läks Viljandi igatsus veel miljon korda suuremaks kui ta juba enne oli, tahan pidu no! Eestipidu. aikuihea.

Hommikupoolikul käisin konservatooriumisse võtit ära viimas ja päris täitsa viimast nägemist neile ütlemas.. nukker nukker. siis tuterdasin sealt minema, teepealt korjasin nats moone endale ja läksime Martaga raekotta mingit linna kodaniku check-outi tegema..gofigure milleks seda vaja on, aga igatahes me veetsime suurepärased 40 mintsa uksetaga oodates kui koguaeg kõik käskisid natuke veel oodata ja ise lihtsalt passisid ja jõid kohvi. Siis läks üks kohalik naine nats kettasse vahepeal... siis läksin mina nats saksa keeles kettasse.. :P ja mõlemale oli sama vastus: no eem.. vabandust.. ootake natuke veel..
Tekkis tahtmine neid erinevatesse anatoomilistesse sihtpunktidesse saata...

Lõpuks siiski saime oma paberid ära antud, ja no 40minutit well spent, paberite andmine võttis 2 minutit.. :D
Ühikas tegin ka rõõmsa check outi ära, juhataja käis tuba üle vaatamas.. ma hoidsin hinge kinni et vannitoa uks eest ära ei kukuks ja ta dušši ei katsuks :P päti tunne tekkis.. a ei katsunud ja oli päris rahul...

Täna siis Martaga Viini, mina enam Eisenstadti tagasi ei tulegi, olen viimased kolm päeva Viinis. Marta tuleb pühapäeval veel siia. Mul kohver juba pakitud ka peaaegu, natsa vaja veel pakkida aga enamus on tehtud. Siis annan lõpuks toa võtme ka ärr ja... ongi kõik.. Finito.

ulmeline küll kui kiiresti tegelikult kolm kuud lähevad. Mäletan et mul olid suured plaanid et kuhu kõikjale ma ka ei tripi siin ja mida kõike ma ei näe, mida kõike ma ei tee.. nojah. nii palju siis sellest. Vahepeal ei saand kuu ja 2 nädalat Eisenstadti "suurlinnast" väljagi, festivali ja kooli tööd oli nii palju et katsetasin seda no-liferi elu. Aga nüüd juba ülehomme õhtul hingan eesti õhku, mekin eesti siidrit ja kallistan eesti inimesi. sounds like paradise :) Ja eks ma ühel päeval tulen kindlasti ka Eisenstadti tagasi külla..

Varsti juba näen Teid kõiki !! kallid-paid ja olge vuntsid!