no, siiski, kuidagi ununeb ikka ära siia kirjutamine.. :P Vahepeal korraldasin siis festivali kaks nädalat. Uskumatu kogemus, ägedad inimesed ja paljupalju põnevust :P Tenori saime asemele Stadtsoperast ja festivali ajal toimetasime veel lisamuusikuid väljamaalt kohale sest dirigendi arvates oli puudu.... :P kokku oli siin 71 õpilast ja 16 õpetajat 6 eri riigist, seega nalja, pulli ja intriige oli piisavalt :D hispaanlased suutsid pidutsemisega hotellis teleka , lugematul arvul klaase ja muid toredaid asju ära lõhkuda.. siis sain nendega pahandada, kuri tädi-Paula. aga pärast leppisime jällegi ära ja edasi käitusid nad kenasti :) lõpuks oli tegelikult päris kurb et nad kõik ära läksid, sain endale paar väga head sõpra-tuttavat kellega kindlasti loodan uuesti näha kusagil maailmas ... kutsuti muidgi prantsusmaale, itaaliasse ja hollandisse tööle, elama ja külla :D heheee...
Meie viimane kontsert Esterhazy palees oli lihtsalt fantastiline! need on hetked kui ma mõtlen et fakk, mõnus eriala on :P Kriitikud kiitsid, muusikud ise olid rahul ja dirigent oli õnnelik. =) isegi meie stadtsopera tenor ütles et see oli tema jaoks suurepärane kogemus! oratooriumi salvestus on YouTubes kuulamiseks-vaatamiseks üleval ka. näiteks mu lemmikaaria link on siuke - http://www.youtube.com/watch?v=aldd0uCfBl0 (tüdruk kes laulab on tegelikult alles õpilane Bratislavas... =P )
Kokkuvõttes siis oli eriti mahe festival, läks vägaväga hästi, tagasiside oli super ja emotsioonid laes :P uusi kogemusi sain ka küllaga :)
Aga, aga, aga... pärast festivali nädala aega tegin nats kokkuvõtteid ja muud paberitööd Viljandi eksamite kõrvalt ja nädalalõpus mõtlesime toakaaslasega et läheme siis kuskile trippima, vaatame Austria muid kohti ka peale Eisenstadti. kuna siin on aga jälle pühad siis ükski rong ei sõida, seega ainus rong mille pühapäeva hommikul leidsime mis läks normaalsel ajal mujale kui Viini oli Badenisse... mõeldud tehtud... aint me avastasime natuke hilja seega juba hommik algas väga ulmelise jooksuga.
11:30 avastasime et rong läheb 11:53 seega 11:45 hakksime siit sõitma, napilt jõudsime mina hoidsin rongi kinni et Marta ka jõuaks ja siis saime rongile, aga rongist ju pileteid ei saa ja me ei jõudnud jaamast osta seega sõitsime lõbusalt jänest kuni Viinini :P Viinist siis läksime edasi Badenisse, siis juba piletiga. Baden on väga ilus ja armas linn ja veetsime mõnusa päikeselise päeva! sattusime kogemata Beethovenile külla nii, et märkasime juhuslikult silti et see on tema endine maja, vaatasime lahti oleku aegu et aahsoo alles kell 16 tehakse lahti, ma mõtsin et aga lähme siis käime linnapeal ja tuleme pärast tagasi, mis peale uks avanes ja Marta vaatab kella.. näe, kell sai neli just :D
Pärast siis crashisime pulma ka kogemata.... tegelikult tahtsime kirikusse minna, mina hakkasin kohe ust lahti tegema ja see pidi hirmsasti krääksuma muidugi... kui avastasin et inimesed sees on maru viisakalt riides.. ei saand üldse aru mis värk on. siis Marta ütles et ta leidis teise sissekäigu ka kus uks on lahti.. sealt sisenedes märkasime et näe, pruut ja peigmees on altari ees ja preester viib tseremooniat läbi :D siis olime nats aega pulmas kontvõõrad ja jätkasime oma trippi..
Tagasitee koju algas väga ilusti, badenist saime rongile ja tagasi Viini.. aga, aga.. Viinis jäime ühest rongist maha sest raudteejaama onu hommikul ütles meile 10 minutit hilisema aja... õnneks ju. :S siis tund aega passisime jaamas ootasime järgmist. tund sai läbi ja läksime näidatud perroonile rongi peale .. rong hakkab sõitma ja siis öeldakse mikrofoni et see rong sõidab Bruck an der Leithasse.. me heauskselt lootsime et no, äkki saab siis sealt kuidagi edasi, sest idee poolest suund oli õige aga rong peatus 70km enne Eisenstadti... Bruckis ma jooksin tulijalu rongijuhi juurde küsisin et alloallloooo kuidas me Eisenstadti saame.. juht vaatab murelikult otsa et noo.. 40min pärast peaks üks Neusiedler am See'sse minema (mis on 40 km enne Eisenstadti) aga Eisenstadti täna enam ei lähe ühtegi, sest kell on juba nii palju... oh seda siirast rõõmu. Siis hakkasime plaani leiutama, et äkki saaks ühe sõbra teise jaama järgi, Carl, kes on alati olemas oli aga sellel õhtul välja läinud ja telefoni koju jätnud. Seega see võimalus langes ära. mõtlesime, et no Viini tagasi minna oleks ka variant, seal on mu praktikajuhendaja kellel on korter kus saaks ööbida ehk ja hommikul siis jätkata viini trippi.. helistasime Reginale aga tema, kes on samuti alati olemas, oli just sel õhtul 200 km Viinist väljas maakodus.. :D ta leidis aga internetist et Viinist läheb veel üks buss Eisenstadti kuhu peale me jõuame rongiga mis lahkub Bruckist 21:04.. kell oli siis 21:04 kui ta seda ütles mis peale ma vaatan seljataha ja näed, rong tuleb! hakkas enneolematu jooks mööda perrooni, kuid perroon sai otsa ja siis koos rattaga jätkus jooks mööda raudteed... oh seda lolli pead! Tahtsin mööda kõrvalist raudteed rongi otsani välja joosta et siis kui rong seisab eest läbi joosta ja perroonile ronida, aga muidgi kahe raudtee vahel oli traataed. Tõstsin siis ratta üle traat aia, tugev Saare naine nagu ma nähtavasti olen sellistel hetkedel :D, ja ronisin ise traataia alt läbi, õnneks rongijuht märkas mind ja sel ajal kui ma ratas seljas perroonile ronisin helistas rongijuht teisele rongile et ta seisma jääks ja meid alla ei ajaks :D .. Marta tagant karjub et Paula ma ei saa üle aia ma ei saaa!! ja rongijuht tuli seepeale kabiinist välja ja läks Martale appi aga mina avastasin et ma jätsin oma koti vanale perroonle maha, nii et seni kuni rongijuht Martat aitas jooksin ma ülehelikiirusel tagasi koti järgi ja siis uuesti rongile. Reisijatele oli see vist päeva sündmus, asi nägi välja suhteliselt nagu uus kassahitt-actionfilm "Bruck an der Leitha" ...
Viinis oli siiski üks asi veel lahendada, kuidas me bussile saame, sest bussid kahte ratast kindlasti peale ei võta. Bussijaamas ma tegin maailma kurvemaid silmi, seletasin onule kogu päeva seikluse ära meie valede rongidega ja Bruckiga, ütlesin et ma tahan kojuuuu !!! ja onu hakkas naerma ja võttis peale. :P Lõpuks kodus oli ikka jube hea olla.. :D
See kõik toimus siis pühapäeval.. kokkuvõttes minek Badenist Eisenstadti mis minnes võttis kaks tundi.. siis tulek läks meil 5 tundi.. soliidne vahe selline, pole hullu no :P
Esmaspäeval, eile, olime siis ratastega Viinis, hommikul jõudsime õige rongi peale, saime isegi piletid oli muidu päris ilus :) Viin nagu ikka tervitas meid päikesepaistega. Käisime Mozarti kodus, mis oli suhteliselt noo.. mõttetu turistikas, Mozartist endast oli seal ikka kahetsusväärselt vähe.. :S aga jah, vähemalt sai mõelda et ooo, suur kunstnik on kunagi samal põrandal kõndinud kus mina ja veel miljon teist turisti.. :P Algne plaan oli olla kultuursed, käia veel teistes muusikute kodudes ja muuseumites aga otsustasime kultuuriprogrammi päikese vastu vahetada ja pikutasime ülejäänd aja Viini suurimas pargis päikese käes.. Teel parki läbisime mingit teist parki kus politsei tahtis meile trahvi teha sest pargis ei tohtind rattaga sõita, minu jube hea plaan oli automaatselt loll nägu pähe teha ja teeselda et ma ei saa üldse saksa keelest aru ja ma olen hästi loll turist kes juhuslikult lihtsalt on siin oma rattaga.. :P Onu jäi igatahes uskuma ja seletas et polizei .. nicht gut! :D
Pärast käisime veel stagna-aegsel vaaterattal mis krigises nii et kohe kukub kokku, ja nägime Viini veits teise nurga alt.
Tagasi rongijaama minekul muidugi eksisime oma ratastega Viini tänavaterägastikus mitu korda ära aga lõpp hea kõik hea, jõudsime kohale, saime piletid ja isegi sel päeval läksime õige rongi peale :D
Ehk siis kaks väga mahedat põnevate vahejuhtumitega päeva - peatasime kaks rongi, peaaegu saime surma, käisime pulmas, eksisime ära, saime politsei käest riielda, aga in the end kõik läks hästi, meel on rõõmus, põsed päikesest punetunud ja Marta endiselt šokis ja kergelt kõnevõimetu :) ! "Paula you are craaazyyy!!!" :O
Nüüd on aga Eisenstadtis jäänud vaid põhimõtteliselt kolm päeva... :( täitsa nukker. väga koduseks on siin kõik saanud ja isegi et kahju lahkuda. Aga samas.. mmmm.. Viljandi on ülekõige!
Laupäeval lahkun Viini ja olen viimased kolm päeva seal ning esmaspäeva õhtul lendan tagasi Maarjamaale!
Loodetavasti kirjutan ühtkomateist veel oma elust nagu actionfilmis!
rõõmu, armastust ja päikest!
No comments:
Post a Comment