ja kätte on jõudnud teine päev...

hommikused läbirääkimised olid edukad, poolteist tundi saksa keelset jura, millest just kuigi palju aru ei saanud, aga tegin see juures väga viisakat nägu ja naersin nendega kaasa... vahepeal isegi mõnest sõnast sain aru.. aga nemad on veendunud et ma räägin väga hästi saksa keelt :D no jõudu, optimism on siiski voorus.

aga pärast sain endale veel ühe telefoni ja austria numbri, popp värk. ja terve päeva olin väga asjalik. kohtusin veel ühe norra muusikuga, kes on umbes 2 meetrit ja natuke rohkem pikk.. päris hirmus. aga kooli direktor tahtis meid väga lõunale viia ja kell 12 viis meid kuskile väga ilusasse restorani vanalinnas... siin juures peaks ära mainima et dzentelmenlus ei ole ka austriast kadunud. =D isegi autouksed tehakse lahti ja pannakse sinu eest kinni.... igatahes, toit oli maitsev, muidugi paula suutis jälle feilida, sest tahtsin toidu kõrvale kohvi, jube uni oli, aga Walter (direktor siis) vaatas mind väga imeliku näoga et oodooot, toidu kõrvale kohvi? hulluks oled läind? kohvi jood pärast.. ma siis jõin pärast..
aga Walter on väga tore, ja Regina ka, energilised ja rõõmsad inimesed. Regina pakkus, et tal on Viinis korter üle, et kui me tahame Viini minna siis saame seal ööbida.. oiii prjaaaaznik =D
ühe uue sõbra sain ka, Barbara, austria tüdruk kes õpib mingit 3 eriala korraga.. hullud inimesed. Lubas meiega koos tulla Viini ja näidata põnevaid kohti ...

aaa aga põhiline on ju ometi see, et ka austriasse on jõudnud viljandi kurikuulsad jazziklubid. teisipäeva õhtutel on ka siin jazziklubi =D väga kodune tunne tekib, mul on plaan seal lipp ikka korralikult kõrgel hoida. kohalik õlu on ka ära mekitud, väga maitsev... on tunda kerget persikut ja tammevaadi laagerdust...

aga no hetkel lõbustan end meeldiva oratooriumiga "Der Durchzug durchs Rote Meer" kuhu ma juba viiendat tundi viiuli poogna liikumisi märgin... sehr glücklich...

ja noodi lehed ei lõppe, otsa ei saa