Nonii, jälle mõned päevad edasi ja elu lilleaed aina õitseb ja õitseb…

Marta õpetas mulle uusi vajalikke itaalia väljendeid… kõige vajalikum neist on muidugi pezzo di merda. (tükk sitta) Marta enda sõnul kuulub see 10 vajalikuma väljendi hulka =D Muud pole vaja teada kui "Allora Gabriele! Che Cosa? Ah?? Gabriele???!! Du pezzo di merda !" ja kõik on öeldud. Hea lihtne keel.

Aga nädalavahetus möödus väga värvikalt Viinis… esimene õhtu, reedel siis, oli vaja kohe extreme make-over teha ja oma pepud välja viia. Mu siin elav kunagine klassivend tiris meid underground karaoke-baari, kus nad väe ja võimuga ajasid ka mind lavale… oi hirmus. Olin sunnitud summer wine’i laulma Miikaeliga. Aga positiivne oli vähemalt see et baar ei olnud soomlaste stiilis rõve ruigamine vaid enamus kes laulsid olid professionaalid.. meie lauas oli näiteks üks ooperi laulja ja teine lihtsalt üliandekas… igatahes, oli tore.

Tagasitee siiski nii tore ei olnud.. Miikael näitas meile kust ööbussid lähevad, seletas et „näe lähed sellega sellega ja sellega sinna ja siis sealt… no sealt ma ei tea, midagi kindlasti läheb aga ma ei tea päris täpselt mis..“ Aga halb oli see et „sealt“ ei läinud enam midagi.. seega saime Martaga väga meeldivad tund ja 15 minutit või natuke rohkem jalutada väga külmas öös. Vahepeal saime veel mingite itaallastega tuttavaks kes meile oma kaardi kinkisid, peatasime võõraid autosid, et teed küsida ja uurisime põlvili asfaldil punnis silmadega väga räbaldunud kaarti. Pilt on inspireerivast hetkest, kus me avastasime et näed, juba peaaegu tund oleme kõndinud aga kõigest sada maja on vaja veel käia.. Pildil olev maja on siis 140 meil oli vaja maja nr 47..…nukker.

Aga lõpuks läbi tule ja vee jõudsime koju ja hommikul ajasime end juba 10 ringis jalule, et süüa väga maitsev hommikusöök ja minna siis Viini avastama… Käisime Schönbrunni lossis, kõik kullatud magamistoad väga muljet ei avaldanud, suhteliselt sarnased mu magamistoaga seega polnd midagi uut…. Pärast käisime veel Stephani katedralis ja mingis katedralis veel mille nime ma enam ei mäleta, aga kunagi kunstiajalootunnis joonistasin sama katedrali. Siis käisime veel Beethoveni korteris, oli tunda meeldivat Ludwigi higihaisu, aga otsustasime teinekord veel tagasi minna, ja siis lähme vaatame Wolfgangi ja Johanni ja muude onude kodud ka üle.

Uskumatu on see, et lihtsalt kõik majad on paleed. Vaata kuhu tahad, ikka on palee. Aru ma ei mõista… otsisin hoolega et kus küll levikas olla võiks aga levikat ei kuskil, ikka tuli uus palee. Isegi toidupoed on palees…. =S

Marta tahtis teisel päeval veel muuseumites käia, mul oli kultuuristress ja ma tahtsin no-life’ida seega kompromiss, ta läks muuseumisse ja ma istusin pargis ning vaatasin kivikuju. Ilus pärastlõuna =)
Kohalikud narkodiilerid on ka ära nähtud metroos, seega sightseeing tour on peaaegu läbitud.

Esmaspäeval läksin viini tagasi, sest teisipäeva hommikul oli vaja eesti saatkonnas käia. Hea kodune tunne, seinapeal olde hansa pilt ja riiulid olde flaikusid ja teenindajate pilte täis.. päris hea turundus … =D

päikest!